Essee 2

Minu telefon = minu …

Minu telefon = minu töökaaslane. Tänased nutitelefonid on oma jõudluselt juba peaaegu et ees esimestest arvutitest, mida mul oli au kasutada. Tänased telefonid loevad ja lasevad redigeerida kõikvõimalikke vajalikke dokumente ja tabeleid. Muidugi, suuremate ja mugavameta vahenditega on see mugavam, kuid vajadusel saame me oma tööd tehtud ka oma pisikese kaaslasega olles kasvõi liikvel. Muidugi saab väga mugavalt hakkama ka lihtsate tegevustega, nagu e-kirjade lugemine ja neile vastamine.

Minu telefon = minu mängukaaslane. Kui juba saame dokumentidega hakkama, siis loomulikult hakkama mängimisega. Telefonidele loodud mänge on tõesti lõputult. Valik on tõeliselt mitmekesine. Alustades lihtsamate ja kergemate mängudega, näiteks laialt laineid löönud Angry Birds ja Tiny Wings, lõpetades juba palju keerulisemate mängudega. Paljud uhkemad frantsiisid on ümber tõstetud arvutimaailmast. Ehedateks näideteks, ka telefonide jõudluse kohta, tuua näiteks selliste legendaarsete mängude nagu Grand Theft Auto III ja varsti ka San Andrease ning ka Dead Space. Telefon näpus, ei tohiks kellelgi igav hakata, alati leiab miskit põnevat tulistada, hüpata, sõita.

Minu telefon = minu ajasäästja. Telefonide tohutuks plussiks on nende mobiilsus. Tihtipeale, olles liikvel, pole meil võimalus välja võtta arvutit ja maha istuda ning kiirelt tööle asuda. Tänapäevases kiires ja liikuvas maailmas on ringiliikumine ilma telefonita justkui tühi, raisatud aeg. Telefonide pakutud võimalused lubavad meil liikudes asju ajada ja tegusid teha. Samuti on telefon ka kui isiklik märkmik, mis aitab Sul meeles pidada ja ajastada oma igapäevaseid kohustusi ja liikumisi. Nende pisikeste aparaatidega saame me tõeliselt efektiivselt kasutada oma aega.

Minu telefon = minu ajakulutaja. Samas, ei saa üle ega ümber ka sellest, et telefonid kulutavad aega. Kui telefonis on võimalik nii mugavalt aega veeta ja meelelahutusresursid, mis meile läbi mobiilseadmete kättesaadavaks muutuvad, siis on täiesti kindel, et me ei viida igat viimset hetke telefonis midagi sihipärast ja eesmärkidele lähemale viivat. Kindlasti on olnud olukordi, kus peaks tegelikult tegema midagi mõistlikku, kuid see mugavus naelutab meid paigale. Samas, on ka olukordi, kus see on vaid hea, näiteks ootesituatsioonid, kus tegelikult ei saagi midagi teha, aitavad meie mobiilid meil ilma suurema agooniata ka pikemaid ajaperioode mööda saata.

Minu telefon = minu raamat. Kindlasti on mõnel telefoniaplikatsioonil suurem osa meie igapäevaelus kui mõnel teisel. Siinkohal toon välja telefoni, kui asenduse tavapärasele raamatule. Muidugi ei saa telefon olla parem, kui pärisraamat pärisraamatu lehtede ja pärisraamatu lõhnaga. Kuid siiski, kui pärisraamatut kohe võtta pole, on olemas mitmed teenusepakkujad kelle kaudu on võimalik raamatuid saada kas kirjas või helis. Ja just jällegi, olles liikvel või ootel, on see suurepärane võimalus nautida midagi harivat ja ülendavat.

Minu telefon = minu entsüklopeedia. Ma usun, et meil kõigil on seltskonnas ette tulnud eriarvamusi faktipõhistes küsimustes. Kas pole mitte mugav võtta välja telefon ja kiirelt googeldades panna ekslikul arvamusel olevad inimesed lõplikult paika. Telefon on ju uks internetti, ja internetis on teadmisi lõputult. Ainult, et kõike ei tohi päris usaldada, kuid siiski, vähemalt on võimalik näiliselt näidata, et Sul on õigus.

Minu telefon = minu muusikakeskus. Muidugi on telefonidest võimalik muusikat mängida läbi kõrvaklappide. Tänased telefonid on vägagi kvaliteetsed muusikamängijad, ühel rohkem heliparandus- ja isikupärastamissüsteeme, kui teisel. Kuid samas on telefone võimalik ühendada ka erinevate seadetega, näiteks kodukinosüsteemid ja telekad. Ja mitte ainult, kui on näiteks teler, mis suudab mängida Youtube-ist muusikat, saab telefoni ühendada selle aplikatsiooniga ja kontrollida muusika voogu läbi telefoni. Elu on tehtud meil väga mugavaks igatahes.

Minu telefon = minu kino. Telefonid on küll väikesed, kuid nende ekraanid on jõudnud algsetest variantidest vägagi kaugele. Paremad suudavad juba esitada Full HD resolutsioone, mis on ka silmale üpris kenad ja ilusad. Pilt on terav, värvid on kirkad ja heli on hea. Reisil olles või oodates, alati on mugav hoida miskit silmailu oma telefonis.

Minu telefon = minu suhtlusvõrgustik. Kui vaadata linnapildis, mida inimesed oma nutiseadmetega teevad, siis julgen pakkuda et kolmel korral viiest on nende telefonide pilt sinise-valge kirju, ehk siis inimesed kasutavad Facebooki. Aga seal pole ka midagi imestada, Facebook isegi on väitnud, et selle telefonist kasutamine võib olla mugavam, kui arvutist. Ja see on suurepärane ajaviide, ajakulutus ja vahel miks ka mitte töövahend. Kui ta on loodud telefonil hästi toimima, siis miks ei peaks inimesed seda ka kasutama.

Minu telefon = minu kaamera. Nutiseadmete pisikesed sensorid ja läätsed muutuvad aina paremaks ja kvaliteetsemaks. Muidugi ei saa vastu ’päris’ fotoaparaatidele, kuid jõutakse vaid lähemale. Telefonide kaamerad on kiired ja mugavad ning sobivad ideaalselt suvaliste hetkede püüdmiseks. Loomulikult on mugav ka pilte telefonidest saata erinevatesse seadmetesse ja sealjuures ka printeritesse. Mugav viis elu jäädvustamiseks.

Minu telefon = minu... telefon. Ja lõpuks, on telefon ikka veel ka telefon. Vaikselt hakkab tunduma, et telefon on vaid üks paljudest äppidest, kuid ükskõik, kui populaarsed on teised aplikatsioonid, ükski neist ei saa nii populaarseks, kui telefon ise. Tema oli, tema on ja tema jääb.

Essee 1

Operatsioonisüsteemide kasutajaliideste evolutsioon – mis järgmiseks?

Operatsioonisüsteemid on arvuti üks tähtsamaid tarkvaralisi osi. Ilma op-süsteemita on üsna keeruline selle karbi kiipide ja nuppudega üldse midagi head korda saata. Vaadates tagasi, on areng olnud üsna loomulik. Operatsioonisüsteemid on muutunud järjest intuitiivsemateks ja mugavamateks. Ega eriti keegi meist ei kujutaks hetkel ette tööd MS-DOS põhiste varaste Windowsidega. Käsureast oleme üsna kaugele tulnud. Esialgu tulid meile aknad, saime hakata korraga jooksutama mitmeid erinevaid programme korraga ja nende haldamine muutus üsnagi inimlikuks. Kui juba riistvara hakkas lubama enamat, saime endale värvilised-kirjud aknad ja menüüd. Ja nii püsis see seis päris pikalt. Kuigi aknakesed muutusid aina ilusamaks, ümaramaks ja läbipaistvamaks, ei tulnud tegelikult ühtegi innovaatilist muutust. Seejärel tuli mängu inimesi kahte leeri löönud Windows 8. Mõned inimesed nautisid paljuti isikupärastatavat ja värvilist-ilusat Metro kasutajaliidest. Mõnd jällegi häiris liialt Start nupu puudumine. Paljuski on Windows 8 liidese kasutusmugavus seotud sisendseadmete, eriti touchpad-iga. Kuid touchpadi konfigureerimine on riistvara tootja teha. Samuti võib näha ka pikaajaliste vanema generatsiooni arvutikasutajate vastupanu uute süsteemide õppimisele, mis on tegelikult ka mõistetav, vanad harjumused on ju paljude aastatega sisse kulunud ja nagu öeldakse: „Old habits die hard.“ Samas, võttes omaks uued võimalused, kiireneb töö ja see muutub ka mugavamaks ja käepärasemaks. Ja arvutimaailm on üks pagana innovaatiline ala. Samuti usun ka, et järgnevad innovatsioonid põhinevad uute ideede ja võimaluste tekkimisel, mitte ainult olemasoleva ilusamaks muutmisel. Nagu on näha juba üldisest tarkvaraarendusest, on oodata, et Operatsioonisüsteemide kasutajaliideste isikupärastamise valikuid tekib aina juurde. Ma usun, et varsti ei tule meil valida ainult layout-i ja värvide vahel, vaid tekivad võimalused ka üldiste struktureerimisviiside oma käe järgi paigutamise võimalused. Lisaks, arvan, et tuleb juurde ka erinevaid touchpadi seotud gestureid, mille populaarsuse tõusu on juba hetkel märgata. Näiteks suudan mina oma arvutil touchpadi abli kontrollida edasi-tagasi navigeerimist internetis, zoomimist, hiire paremat klahvi ilma seda füüsiliselt alla vajutamata, pääsen ligi töölauale ja Start-ekraanile ning „Charmidele.“ Juba on näha ka arenguid klaviatuuride vallas. Näiteks on kõrgtaseme mänguritele suunatud riistvara tootja Razeri valikus Klaviatuur, millel on 6 LCD ekraaniga nuppu. Igat neist on võimalik programmeerida täitma erinevat käsklust, avama kindlat menüüd jne. Arvatavasti jõuavad sellised nupud ka laiatarbearvutitele. Jah, nad on sarnased juba olemasolevatele lisanuppudele, mida iga tootja lisab, kuid need nupud pole enamasti programmeeritavad ja muidugi nii põnevad ja kaunid. Ja sellest järgmine tase oleks juba värviline ja ekraaniga touchpad, kuhu võiksid tekkida veel lisavalikud, vajadusel menüüd ja lisa liigutused. Selliseid seadmeid võtavad juba omaks näiteks mängukonsoolid. Playstation 4-l on kontrolleri küljes sarnane touchpad ning ka mõne aja pärast müügile tuleval Steam OS-i põhistel Steamboxide kontrolleritel on laialdaselt kasutatav touchpad. Kindlasti koguvad laiemat populaarsust ka puutetundlikud ekraanid. Neid leiab juba väiksematel-uhkematel arvutitel, samas suurematele mudelitele pole need veel tavaks muutunud. Kuid mis siis saab, kui puudutatavad pinnad otsa saavad. Eks tuleb minna teiste kehaosade kallale. Nagu on populaarseks saanud mängukonsoolidel ja uutel tarkadel telefonidel ja teleritel, hakatakse kinni häälkäsklustest ja liigutustest. Juba praegu saab teleka kasutamisel hakkama ilma pulti puutumata, vaid räägi ja vehi. Kindlasti jõuavad teatud võimalused tehnoloogia arenedes ka arvutitele ja tahvlitele-telefonidele. Kui Siri suudab telefonis Sinu öeldud teksti kirja panna, saavad sellega peatselt hakkama ka arvutid. Kui hakata juba veel edasi kujutama, mis tulla võiks, siis miks mitte midagi silmade lugemisega. Tehnoloogia on juba ammu olemas, kuid see on kohmakas, mitte väga kiire ja kallis. Kuid nähes, kui kiiresti on võimalik mõnel võimalusel õigel pinnasel areneda, pole mitte võimatu, et meieni midagi sellist ühel päeval jõuab. Kindlasti, hetkel pole sellele veel tavakasutaja elus kohta, kuid leides hea rakendus ja asja natuke populariseerida, siis küll see torisev kasutaja ka selle omaks. Ja mis edasi? Nüüd tuleb vast vaikselt minna jube ulme maile. Filmid on väga head näitajad, mis tulla võib. Miks mitte hakata kätega kuskil laua kohal vehkima, sensorid all, mis annaks asjale ka sügavuse. Kindlate seadmetega on see juba võimalik, kuid jällegi kohmakas ja puudub rakendus. Ja veel edasi, ootan mina igatahes hologrammide tulekut. Kui vaid saaks õhust võtta ja keerutada, venitada, tõsta ühest kohast teise, teha asju kolmemõõtmeliseks ja mida kõike veel. See kõik on muidugi kaugel, kuid see tuleb. Kui leitakse neile ideedele õiged rakendused ja nende kasutamine tuleb kokku lihtsam, kui hetkel, siis leiavad nad kindlasti ome tee meie operatsioonisüsteemidesse. Tarvis on innovatsioonilisi ideid ja lahendusi, oodata on paljutki.

Kuues nädal

RWD miinused

Responsive web design on tore, ma usun, et me kõik nõustume. Selle kallal pole mõtet pikalt arutleda. Aga igal heal on omad vead. RWD suurim probleem on tema maht. Media Querid ja erinevad frameworkid võtavad alati oma mahu ja enamusel juhtudest tuleb laadida oma seadmesse ka teiste seadmete jaoks tarvilik info. Ja maht on otseses võrdelisuses kiirusega. Leht on aeglane, kaotab inimene huvi selle vastu. Lazy loading on üks meede selle jaoks, kuid kui leht hakkab laadima, muutub see kiirelt ja kaootiliselt ja ta kaotab tegelikult oma võlu, sest materjalil ei jõua järge pidada, kui ta muudab värve ja hüppad siia-sinna. Muidugi on võimalik aeg-ajalt päästa olukorda, näiteks kui teatud seadmetele tehakse eraldi lehed. Näiteks on Harjumaa ühistranspordi ajatabelite leht Sõiduplaanid tehtud kahte eraldi varianti, ehk siis tavaline ja mobiilne variant, mille aadressi ette ilmub mobiilsest seadmest vaadates täht "m". Kuid mitme lehe välja töötamine on omakorda jälle töömahukam ja kallim. Nagu öeldud, igal heal omad vead.

Kümnes/üheteistkümnes(?) nädal

Multimeedium kodus

Kodune multimeedium peaks tegema elu lihtsaks ja mugavaks ning lõbusamaks. Mugav oleks kasutada laialdasi multimeediasüsteeme, mõningaid koduvõrguga seotud seadmeid ja näiteks Elioni targa kodu pakutavaid lahendusi. Oma kodust leian mina esiteks hästi suure ja uhke Samsungi 65" Smart TV ja selle kõrval asub Xbox 360. Kuskil teise toa nurgas istub üks võrgus olev ketas/server. Taskus on mul üks Sony Xperia V. Mõnel pool on nutipistikud ja mõned turvaseadmed. Elu on mul lihtne, tulen koju, tahan süüa teha ja mõtlen et oo.. võiks ju taustamuusikat panna mängima. Lülitan teleka sisse, võtan telefoni taskust välja, valin, mis kuulata tahan ja panen selle läbi teleka mängima. Panen näiteks makaronid keema, aga oi, tuleb minna korraks õue, midagi tegema. Õues olles vaatan kella, et oih, peaks pliidi kinni panema, selleks jälle võtan telefoni ja lülitan targa kodu äpist pliidi välja ja makaronid ongi päästetud. Söögi ajal tahan filmi vaadata, aga oih, HDMI kaabel on Xboxi taga ja ei viitsi seda ümber ühendada. Võtan arvuti, tõstan filmi üle wifi koduserverisse ja pääsen seega läbi teleka sellele ligi ja polegi vaja ühtegi juhet puutuda. Ja umbes nii mu päevad kujunevad.

Kaheksas nädal

How to be safe on the web.

1) How to pick a username?

• Always use You real name
• Preferably add Your address and phone number to Your real name as well
• Use a boring made up name or combination of random characters

2) If a pop-up window tell You that You won an iPhone, what do You do?

• You already have an iPhone 5 and the one You won is just a 4S so You close the window
• For some unimaginable reason You don't think it's the real deal, mainly because the person right next to You also won just a couple of seconds ago, and close the window
• You give out Your personal and credit card information and await Your prize

3) You open a page, a message pops out on the bottom right edge of the page. A pretty girl says She wants to chat with You via a webcam. How do You proceed?

• You ignore her, hoping She won't get mad at You
• You click on the message window, and do exactly what the instructions that follow tell You, because c'mon, she's clearly into You
• You give Your computer to Your single friend and let him loose with the lady

4) When trying to watch a movie/show online, the page says You're missing a codec or a super player that plays all the movies there ever have been and will be, what do You do?

• You install the thing, get frustrated that You had to pay for it or that Your antivirus quarantined the whole computer, You go to the cinema and realize the movie opens next week
• You try some other provider
• You ignore it and go play outside

5) You made a new friend online. He wants to meet. His name is Ray Pest. What do You do?

• Go meet him wherever he asks You to
• Go meet him, but take Your parents with You, just to be sure
• You say his name out loud and report him to the authorities

Seitsmes nädal

Varundamine

Mina väga palju ei varunda. Ei leia, et mul oleks väga palju vaja varundada, kuid ma usun, et see arvamus tuleneb varundamata jätmise eest piki näppe mitte saamisest. Kuid siiski, mõned asjad panen ka kõrvale. Põhiliselt hoiustan aeg-ajalt eraldi teatud dokumente, kuid enamasti muusikat ja filme ning muud sarnast, millele tahaks ka kunagi hiljem ligipääsu. Selleks, mul on vedanud, on meil kodus erladi võrguketas. Kui vahetasin arvutit, sai rahulikult kogu eelmise arvuti sisu sinna kopeeritud. Eks ta ole mugav ja usaldusväärne vahend, kuni ta otsad annab. Lisavõlu on see, et kodune tark telekas näeb samuti seda ketast ja näiteks HDMI-ga arvuti ühendamine teleka taha pole enam vajalik. Kui on mingeid koolitöid ja muud kergemat vaja hoiustada ja ligipääsu suvalisest punktist tagada, siis selleks on meil ju populaarne dropbox.

Viies nädal

Töövoog Mac-is.

Well.. Ega ma Mac-i ise eriti kasutanud pole ja väga pole tuttav ka Mac-i spetsiifilise tarkvaraga, kuid üht olen olnud sunnitud Mac-is tegema, see on siis monteerima. Ja kui juba uhkemaid asju teha, siis läheb kindlasti eeltööna tarvis Photoshopi, kõikvõimalike staatiliste objektide loomiseks, ehk siis logod, nimeribad jne. Edasi ei jää üle muud, kui Final Cut Pro jaa.. ehh. Tõesti, pole tuttav Mac-idega. Kurb omamoodi, tundub uus ja huvitav, aga iga kord, kui Mac ette jääb, tahaks tagasi enda arvutisse.